Laupäevane PÖFFi programm pakub arvukalt võimalusi avastada oma tee leidmise valikuvabadust ja vastutust. Sellel ristteel jäädakse kuulama südame ja mõistuse häält, mis üksteisest võidu üle proovivad rääkida. Ka teisi kaasteelisi, kes tihtilugu näivad teadvat paremini, kui enda silm seletab. Siin on filmid, mis inspireerivad iseendale, oma soovidele ja eesmärkidele truuks jääma. Filmid, millel on oma mõjususes palju anda.
Kogu laupäeva, 14. novembri programmi saad avastada siit.
Mõjuvõimas psühholoogiline draama
Mida nõrgemana tajub end kogukond, seda jõulisem on selle liikmete vaheline karjamentaliteet. Inspireerituna Pariisis asuva Bataclani teatri 2015. aasta terrorirünnakust, lahkab film psühholoogilise lõikavusega ellujääja süütunnet ning heidab julgelt valgust pimestavale vihale ühiskonna ootamatutes kihtides. Tirooli mägikülas elav ekstsentriline Mario on end alati tundnud musta lambana, kelle pulseeriv kirg kaasaegse tantsu ja põrandaaluse klubikultuuri vastu kuidagi kohalike alalhoidlike traditsioonimustritega ei sobitu. Tema lapsepõlvesõber ja esimene armastus Lenz on leidnud väljapääsu piiritus Roomas. Mario pageb uusi võimalusi otsides oma sõbra jälgedes, kuid lõpetab taas valel ajal vales kohas.
Terav, kuid huumoriküllane pala abielukriisist
Suurepärase näitlejatöö ja dramaturgilise tempoga loodud segu komöödiast ja draamast avab abielu olemust pärast armastuse tuhmumist. Laura ja Julio toimivad pealtnäha imelise paarina, kuid koduseinte vahel astutakse pidevalt üksteise närvidele. Häirivaks on muutunud iga väiksemgi liigutus ja repliik. Selles murdelises etapis paneb abielu kestmise proovile õhtusöök naabritega, mille käigus paljastub hoogsalt voolava veini saatel tõde ning kogu õhtu võtab ootamatu pöörde.
Hingekosutav kild muusikaajaloost
Muusikadokumentaal, mis viib vaataja pöörastesse seitsmekümnendatesse, kus briti bänd The Real Thing tegi ajalugu. Souli ja roki omanäoline segu lennutas bändi edetabelite tippu, kus senini mustanahalisi lauljaid esines paraku haruharva. The Real Thingi edu sillutas teed arvukatele järgnevatele bändidele ning tõstatas kõnekalt rassismiprobleemi käärimist toonases ühiskonnas. Dokumentaalfilm on otsast lõpuni täis hingekosutavalt head muusikat ning inspireerivat teotahet, mis viis bändi eduni kõige kiuste.
Omanäoline biograafia rokilegendist
Viktor Tsoi on kustumatu rokilegend ka eestlaste kollektiivses mälus, kelle elu ja surma ümbritseb saladuslik loor. Mängufilm toob kättesaamatu muusiku taas ekraanile, kuid seda väga erandlikus võtmes. Tegemist on biograafiaga, kus peategelast ennast enam ei ole. Film taasesitab mänglevalt aega, mis järgnes vahetult saatuslikule autoavariile. Seeläbi kõneleb „Tsoi“ samavõrd kõnekalt ka leina olemusest ja sellega hakkamasaamise erinevatest väljunditest. Kõige eredamalt särab film oskuses tabada aega ja selle olemust. See on eriline rännak mässavasse 1990. aastasse.
Kõnekas pilk kaasaja ühiskonnale
Kehakultus on muutunud revolutsioonilise kiirusega kaasaegse ühiskonna mõõdupuuks. „Higi“ avab läbi fitness-treeneri Sylvia nii jõusaalis peeglitega raamitud maailma olemust ning trennipalavikku, mis massiliselt inimestele kandunud on. Seeläbi võtab film teravalt ette ka sotsiaalmeedia, millega kehakultus tihedalt käsikäes käib. Tõeliselt kõnekas ja meisterlikult tabatud film tõstatab palju olulisi küsimusi meie väärtushinnangute, prioriteetide ning näivuse ja tegelikkuse ümber.