Järjekordse haltuuramaigulise seriaali võttepäeval lahkub režissöör platsilt. Tal saab kõrini. Olid ju temalgi unistused suurest kinost, filmikunstist. Paraku on Dmitri osaks anda mitmepalgelises filmimaailmas vaid „toodangut“ – nii mitu minutit päevas ja seda võimalikult odavalt. Mehe mõttemaailm on küllastunud rikkalike audiovisuaalsete kujunditega, üks „geniaalsem“ kui teine. Vabatahtlikus pagenduses tulevad need eriti eredalt esile. Ka siis, kui ta peab oma impulsiivset lahkumist lähedastele seletama hakkama.

Filmi autor, PÖFFigi väisanud Vladimir Kott on määratlenud oma filmi nukraks komöödiaks. Vaatajale võivad paljud ekraanil nähtavad kaadrid ja isegi mingid süžeekäigud tuttavatena tunduda. See ongi taotluslik ja filmi mõistmiseks oluline – ühe põlvkonna eneseiroonia, kus olmelise edukuse määravad toodanguminutid.

Mihkel Möölman