PÖFF : 2021 : BNFF
Kultuurivaldkonna ühine ettepanek kriisist väljumiseks
Uudis
Pöffihunt

Kultuurivaldkonna – muusika, kunsti, etenduskunstide, muuseumite, rahvakultuuri, kirjanduse, filmi ja kino – ühine ettepanek kriisist väljumiseks

04.03.2021

Austatud Vabariigi Valitsus

Kultuurivaldkonna organisatsioonid mõistavad hästi, et COVID-19 haigestumus on järjest kasvamas ja meie haiglasüsteem on viidud toimetuleku piirile. Aasta tagasi sulgesid kultuuriasutused nakkuse leviku piiramiseks koos teiste sektoritega uksed, äsja kordus see taas. Aasta jooksul oleme õppinud koos oma riigiga kriisis toime tulema. Koostöös Terviseametiga on kultuurivaldkond omandanud vilumuse rakendada tõhusalt rahvusvahelistes teadusuuringutes soovitatud viiruse levikut takistavaid meetmeid. Leiame ühiselt, et piirangute rakendamisele peaksid järgnema teiste riikide eeskujul kriisilahendused, mis tagavad kultuurivaldkondade ellujäämise ja arengu. Euroopa riigid leiavad oma valdkondade kriisist välja toomiseks täiendavaid ressursse. See on ka meie arvates Eestile ainuõige lähenemine. Inimeste heaolu, kultuuri jätkusuutlikkus ja ettevõtete püsimine sillutab tee eelarvetasakaalule tulevikus.

Kultuur on Eesti majandust käivitav jõud, mis on tihedalt seotud ennekõike turismi ja teenussektoriga. Ähvardavad pankrotid ja ettevõtete majandustegevuse lõppemine kultuurivaldkonnas on laia negatiivse mõjuga kogu majandusele. Kultuuriasutuste sulgemine ja neile sidusteenuseid pakkuvate ettevõtete majandustegevuse piiramine vajab sektori edasise võimekuse tagamiseks ja taastumiseks iga valdkonna eripäraga arvestavaid lahendusi.

Eesti kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas töötab üle 30 000 inimese (ligikaudu 5% kõikidest hõivatutest); selles tegutseb ligikaudu 10 000 ettevõtet ja asutust ning selle valdkonna osakaal SKP-st on 3% (üle 1,5 miljardi euro). Sealjuures on oluline silmas pidada, et kultuuri mõju majandusele on otsestest näitajatest palju laiem – nt ligi 40% turismireisidest on seotud kultuurilise pakkumisega ja kultuuriürituste külastuste puhul kulutatakse muudele teenustele tihtipeale piletihinnast ca 4 korda rohkem. Kultuurivaldkond suurendab riigi rahvusvahelist tuntust ning soodustab majanduse arengut muu hulgas välisinvesteeringute ligitõmbamisega. Lisaks sellele loob kultuur väärtust eri piirkondadele ja elukeskkonnale üldisemalt, soodustades regionaalset arengut ja kogukondade lõimumist. Sealjuures ligikaudu 90% loomemajandusest on siiani tegutsenud täiesti sõltumatult riigi toetustest. Seega hõlmab ja mõjutab kultuurivaldkond väga laia võrgustikku ja külgnevaid teenuseid. Kriisis kannatada saanud kultuurisektori taastamine kujuneks lähiaastatel raskeks ja kulukaks.

Rõhutame ka kultuuri olulisust vaimse tervise toetamisel raskel ajal. Ka varem on Eesti ajaloos just kultuur olnud see, millest teadmatuses ja ebakindluses tuge leitakse. Seetõttu on kultuurielu taasavamine esimesel võimalusel määrava tähtsusega üldisele heaolule, sektori taastumisele ja majanduse kiirele toimimisele. Saame seekord eeskujuks võtta juba aasta jooksul nii meil kui ka mujal käivitatud meetmeid, et avamine toimuks kiiremini ja sujuvamalt kui eelmisel aastal.

Vajalikud lühiajalised meetmed:

– eraldada ajavahemikuks 2021. veebruarist kuni oktoobrini valdkonnale kriisiabi, mis võimaldab...

– eraldada ja suunata loomeliitude kaudu loovisikutele täiendavat loometoetust. Kultuurivaldkonnas tegutsevate vabakutselistele loovisikutele loometoetuste maksmiseks vajavad loomeliidud lisaressurssi, samuti on oluline luua võimalused ka nendele loovisikutele, kes ei kuulu vabakutselise loovisiku seaduse kohaldamisalasse. Oleme teadlikud, et nimetatud abipakett on välja pakutud, aga see on nii kehtivate piirangute kui ka pikaajalise väljumiskava valguses osaline lahendus.

Rõhutame, et vajadus lühiajalise kriisiabi järele on praegu oluliselt suurem kui eelmisel aastal, sest reservid on kasutatud, toimetulek häiritud ja taastumine omal jõul võimatu.

Vajalikud pikaajalised meetmed:

– suurendada kultuuri ja loomemajanduse taastumiseks vahendeid Euroopa Liidu vahenditest – sh 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. Eesti ei ole eraldanud loomemajandusele raha REACT-EUst, lisaks on sektori finantseerimist teistest ELi vahenditest planeeritud ebapiisavas mahus. Samal ajal on Euroopa Komisjon tõstnud kultuuri esile kui kriisis enam kannatada saanud sektorit (Euroopa Komisjon 2020) ja Euroopa Parlament on kutsunud üles komisjoni ja liikmesriike eraldama vähemalt 2% Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kultuuriasutuste toetamiseks vastavalt nende vajadusele (Euroopa Parlament 2020).

– kaaluda taastumist toetavat käibemaksumäära kultuuriürituste piletitele ajutise toetusmeetmena.

Oluline on koostöös kultuurivaldkondade esindajatega töötada välja nii lühiajalised kui ka pikaajalised meetmed vastavalt iga valdkonna spetsiifikale, võttes aluseks nii valdkondade eraldiseisvad pöördumised kui ka eelnimetatud ühise kriisist väljumise ettepaneku. Samuti on oluline kokku leppida kommunikatsioonisõnumites, mis toetavad kultuuri järkjärgulist ja vastutustundlikku avamist. Nii kindlustame valdkonnas tegutsevate kultuuriorganisatsioonide ja -ettevõtete, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majandusliku jätkusuutlikkuse. Ilma riigipoolse päästemehhanismita oleme tõsises ohus ja meie kultuuriline mitmekesisus ja järjepidevus on tugeva löögi all.

Kultuur on meie põhiseaduslik imperatiiv, mille jätkusuutlikkus on meie riigi kestvuse aluseks. Eesti rahva ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade on Eesti Vabariigi põhieesmärk.

Kultuurivaldkonna esindajad soovivad kohtuda Vabariigi Valitsuse ministritega: peaminister Kaja Kallase, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja kultuuriminister Anneli Otiga.

Pöördumisele kirjutas alla 251 organisatsiooni: