Sõna „robot” sajanda sünnipäeva puhul teeb Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival kummarduse legendaarsetele lapsrobotitele Ropsile ja Elektroonikule.
Esimest korda 25. jaanuaril 1921. aastal esietendunud Karel Čapeki näitemängus „RUR. Rossum’s Universal Robots“ kasutatud sõna juubelit tähistatakse legendaarse telelavastusega „Rops” ja mitte vähem legendaarse telemängufilmiga „Elektrooniku seiklused”.
„Kui mina olen Rops, oled sina ka Rops. Oleme ju ühtemoodi”, „Ma ei hakka pasundama, mul pole pasunat”, „Mutt ei pannudki jõurama” – selliseid lendlauseid puistas 1983. aastal ETV ekraanile jõudnud telelavastus „Rops” nagu varrukast, tekitades toonastes lastes vastupandamatut soovi omada teisikust robotit, kelle võiks enda asemel kooli saata.
Jaan Tombi nimelise Rahvateatri lavastus põhineb Boris Kaburi samanimelisel küberneetilisel lastenäidendil, mis käsitleb tavalise koolipoisi ja tema robotist teisiku vahekorra kaudu südametunnistuse ja hea ning halva suhtelisuse probleeme. Teose alltekstiks on nõukogude ühiskonda iseloomustanud robotlikult skemaatilise mõtlemise absurdsus.
„See on ju satiir selle peale, et retsepti järgi ei saa inimest kujundada,” on Kabur ise ühes 1994. aastast pärit raadiointervjuus ütelnud.
Näidendi võidukäik algas 1964. aastal, kui selle tõi esimest korda lavale TRA Draamateater Salme Reegiga nimiosas. Tükki hakati mängima üle terve Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike riikide teatrites. Fenomenaalse populaarsuse saavutas näidend Soomes, kus see oli paljude teatrite kavas ja sealne rahvustelevisioon Yle tegi sellest 1968. aastal ka neljaosalise telelavastuse. Kui suri viimase peaosatäitja Maija-Liisa Majanlahti, kirjutas Iltalehti: „Robot Rops on surnud.” Kirjanikule endale ei antud tema vastalise mineviku pärast võimalust Soomes mängitavaid lavastusi näha.
Küll pakkus Kabur 1987. aastal välja, et „Ropsi” ja selle järge „Rops aitab kõiki” on kõige tagasihoidlikuma arvestuse järgi näinud kokku veidi üle miljoni inimese.
Jaan Tombi nimelise Rahvateatri lavastuse peaosades on vennad Vahur ja Valmor Leisalu, kõrvalosades Piret Viisimaa, Liina Tennosaar ja Anne Reemann – kahest viimasest said hiljem professionaalsed näitlejad. Näidendi lavastas Ellu Puudist.
Telelavastuse Haapsalu linastus tuleb eriline, sest „Ropsi” fenomenist ja selle kohast oma elus on rääkima oodata mitut asjaosalist.
Tähelepanuväärne on, et 1964. aastal valmis Nõukogude Liidus veel teinegi tavalisest koolipoisist ja temaga äravahetamiseni sarnanevast robotist rääkiv lugu, Jevgeni Veltistovi jutustus „Elektroonik – poiss kohvrist”, mille ainetel tegi režissöör Konstantin Bromberg 1979. aastal kolmeosalise muusikalise telemängufilmi „Elektrooniku seiklused”.
Kui see aasta hiljem teleekraanidele jõudis, sai vene „Ropsist” hoobilt miljonite televaatajate lemmik ja kaksikvendadest Juri ja Vladimir Torsujevist superstaarid, kelle vanematel tuli pealetükkivate austajate pärast pidevalt kodust telefoninumbrit vahetada. Filmi olulist rolli vene uuemas kultuuriloos märgib ka soliidne väitekirjade hulk, mis selle kohta on kirjutatud.
„Kaasahaaravate popmeloodiatega vürtsitatud ajastutruu äravahetamiste komöödia on ajaproovile kenasti vastu pidanud ja osake ka siinsest kultuurimälust,” ütles HÕFFi juht Helmut Jänes.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub tänavu 4.–6. juunini. Osa Baltimaade suurima žanrifilmide festivali programmist jõuab ka veebikino ekraanile, millele saab kaasa elada üle teve Eesti. Soodushinnaga passid on piiratud koguses juba müügil. Kogu kava avalikustab HÕFF 6. mail, kui algab ka piletimüük.
Festivali sissejuhatusena saab aga juba praegu PÖFFi veebikinos vaadata varasemate HÕFFide löökfilme. Iga nädal kuni festivali alguseni jõuab vaatajate ette üks linateos, milleks sel nädalal on 2020. aasta HÕFFi publiku lemmikfilm „Surnukuuri lood”. Eelmüügist HÕFFi passi ostnud inimesed saavad kõiki filme vaadata tasuta.
Osta HÕFFi pass siit.
PÖFFi veebikinno mine siit.
HÕFFi kodulehekülge vaata siit.