Žürii esimees
Ühendkuningriik
Mark Adams on filmifestivalide konsultant ja kriitik, kes on töötanud suuremates filmiväljaannetes kogu maailmas, sealhulgas filmi erialalehe Screen peakriitiku ja arvustuste toimetajana, The Sunday Mirrori filmikriitikuna ja Variety Suurbritannia filmikorrespondendina ning ta kuulus Moving Pictures Internationali asutamismeeskonda. Ta oli Londonis Kaasaegse Kunsti Instituudi (ICA) kino juhataja ja enne seda ka Rahvusliku Kinoteatri programmijuht. Aastatel 2015–2019 oli ta Edinburghi rahvusvahelise filmifestivali kunstiline juht. Ta on koostanud programme teistele filmifestivalidele kogu maailmas ning tegutsenud konsultandina Suurbritannias organisatsioonidele, nagu Briti Filmikomisjon ja Visit Britain. Ta on osalenud žüriides paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel – Veneetsias, Mumbais, Torontos, San Sebastianis, Tokyos jne – ning olnud konsultant selliste turgude ja festivalide juures nagu Qumra Dohas; CONNExT Gentis ja CPH:DOX Kopenhaagenis.
Bangladesh
Mostofa Sarwar Farookit peetakse Bangladeshi kino üheks juhtfiguuriks. Ta jõudis rahvusvahelisele areenile, kui tema film “Televisioon” (2012) valiti Busani filmifestivali lõpufilmiks. Film võitis edaspidi arvukalt auhindu, sealhulgas žürii auhinna Aasia ja Vaikse ookeani filmiauhindade (APSA) jagamisel. Tema filme on valitud programmi ja need on pälvinud auhindu paljudel filmifestivalidel maailmas ning Bangladesh on kolmel korral esitanud tema filme Oscaritele. Ta on osalenud žüriis APSA auhindade jagamisel, Busani rahvusvahelisel filmifestivalil, East Endi filmifestivalil jne. Praegu töötab ta oma esimese ingliskeelse täispika filmi, USA indie-filmi “No Land's Man” kallal, mille kaastootja on Oscari võitnud helilooja AR Rahman.
Poola
Izabela Kiszka-Hoflik on lõpetanud Adam Mickiewiczi ülikooli ja kultuurikorralduse eriala SGH Varssavi Majanduskoolis. Olles töötanud PR-juhina filmifestivalil ja teleprodutsendina liitus ta 2005. aastal äsja asutatud Poola Filmi Instituudi (PFI) rahvusvaheliste suhete osakonnaga. Aastal 2010 sai ta PFI juhiks, vastutades Poola kino strateegia ja promotsiooni eest välismaal ning esindades instituuti rahvusvahelistes organisatsioonides. Kuus aastat hiljem asus ta seal tööle tootmisosakonna juhatajana. Aastal 2018 asutas Izabela Poola filmide rahvusvaheliseks müügiks ja tutvustamiseks oma ettevõtte IKH Pictures Promotion ning filmitootmisele keskenduva IKH Pictures Production. Izabela on Euroopa Filmiakadeemia liige.
Eesti
Ester Kuntu lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2016. aasta kevadel ning on sellest alates olnud vabakutseline teatri- ja filminäitleja. Tema filmograafias on rollid täispikkades mängufilmides “Polaarpoiss”, “Keti lõpp”, “Johannes Pääsukese tegelik elu”, “Tõde ja õigus” – viimase eest võitis ta Eesti filmi- ja teleauhindadel 2020 parima naisnäitleja auhinna. Ta on pälvinud ka Bruno O'Ya stipendiumi (PÖFF, 2018), parima noore näitleja Kristallkingakese auhinna (2019) ning Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali parima näitlejanna preemia (2019).
Žürii esimees
Taani
Ulrich Thomsen on lõpetanud Taani Riikliku Teatri- ja Kaasaegse Tantsu Kooli 1993. aastal. Ta on töötanud paljude tunnustatud Euroopa režissööridega ning osalenud üle 40 rahvusvahelises projektis. Taanis on ta pälvinud tunnustust rollide eest Thomas Vinterbergi filmides “Perekonnapidu” (1998) ja “Suurimad kangelased”, filmides “Vennad” (San Sebastiani filmifestivali parima näitleja auhind), “Aadama õunad“, “Ära karda mind” jpt. Thomseni rolle näeb rahvusvahelistes linateostes nagu ”007 ja liiga kitsas maailm”, „Vee kaal“, „Max“, „Tapa mind vaikselt“, “Taevane kuningriik” ja „Rahvusvaheline”. Televisioonis on Ulrik samuti osalenud mitmes rahvusvahelises projektis, sealhulgas sarjas “Uus paavst”, Oscari võitja Paolo Sorrentino režissöörikäe all. Tema debüüt stsenaristi, režissööri ja produtsendina oli filmiga “In Embryo” (2016), mille maailmaesilinastus oli Shanghai Rahvusvahelise filmifestivali ametlikus programmis. Tema teine mängufilm “Gutterbee” esilinastus Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalil 2019.
Island
Elfar Adalsteins hakkas mängufilme tootma oma kodumaal Islandil. Pärast kolimist Suurbritanniasse keskendus ta kirjutamisele ja lavastamisele. Ta õppis filmindust Met Film School’is Ealing Studios ja koolitas end tunnustatud Judith Westoni Director’s Studios Los Angeleses. Elfar on aidanud arendada ja toota mitmekülgseid indie-filme ning tema dialoogivaba lühifilm “Purjeriie”, peaosas John Hurt, valiti 2012. aasta Oscari ja BAFTA eelnimekirja ning pälvis arvukalt rahvusvahelisi auhindu. Tema debüütfilm “Lause lõpp” (2019) linastus mitmel festivalil, sealhulgas Pimedate Ööde filmifestivalil.
Läti
Juris Kursietis töötas Läti televisioonis rahvusvahelise korrespondendina. Ta on omandanud magistrikraadi Northern Media Schoolis Suurbritannias. Tema debüütfilm “Modris” valiti kümnetele festivalidele, sh Toronto, San Sebastian (žürii eripreemia), Varssavi, Tbilisi (parim režissöör), Riia (parim debüütfilm ja parim naiskõrvalosa), FabioFest, Vilnius, Brüssel, Kinošokk (parim režissöör), Helsingi. Tema teine film “Oleg” (Les Arcs Coproduction Village, 2016, Karlovy Vary work-in-progress 2018) oli samuti edukas festivalidel nagu Directors’ Fortnight Cannes'is, Karlovy Vary, Valletta (parim narratiivfilm), Palic (parim režissöör), Luksemburg (Grand Prix), Pimedate Ööde FF, Riia (parim film, operaator, kõrvalosatäitja) ja mujal. “Oleg” on jõudnud kinolevisse Prantsusmaal, Belgias, Leedus, Lätis ja müüdud HBO Euroopale.
Eesti
Diana Mikita on ühe Eesti suurima filmitootmisettevõtte Nafta Films produtsent ja partner. Ta on Margus Paju koguperefilmi „Supilinna salaselts” produtsent ning Ivan I. Tverdovskiy “Konverentsi”, Henrik Ruben Genzi “Erna on sõjas” ja Margus Paju ajaloolise spioonipõneviku “O2” kaasprodutsent. Ta on ka auhinnatud lühifilmide “Hea karjane” ja “Virago” produtsent. “Supilinna salaselts” on üks Eesti vaadatumaid koguperefilme, mis müüdi Netflixile, see on linastunud enam kui 50 rahvusvahelisel festivalil ning võitinud kaks Grand Prix’id ja viis publikupreemiat. “Virago” (2019) on seni võitnud juba Busani rahvusvahelise lühifilmide festivali Grand Prix’ ja seda on näidatud juba umbes 30 festivalil nagu Chicago, Varssavi, Leeds, Montreal jne.
Holland
Rene van Pannevis omandas filmiteaduste bakalaureusekraadi 2007. aastal ja astus NYU Tischi kunstikooli prestiižikasse filmirežissööride programmi Oliver Stone'i juhendamise all. Pärast filmikoolis mitme eelarveta lühifilmi lavastamist pälvis tema esimene tõsisem režiitöö, lühifilm ”Jacked”, mitmeid auhindu, sealhulgas Suurbritannia sõltumatu filmiauhinna. Tema stsenaarium filmile “Rüüstatud” köitis Briti Filmiinstituudi ja BBC Filmsi tähelepanu ning film esilinastus Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalil (FIPRESCI auhind).
Žürii esimees
Luksemburg
Paul Thiltges on filmprodutsent, rahvusvaheline müügiesindaja ja Paul Thiltges Distributionsi (asutatud 1993) tegevdirektor. Alates 1986. aastast on ta asutanud Luksemburgis arvukalt filmiinstitutsioone ja juhib praegu Luksemburgi Produtsentide Ühingut. Paul on koostööd teinud rahvusvaheliselt tunnustatud režissööridega nagu Michael Glawogger, Ari Folman, Jaco Van Dormael, Enzo d’Alòor ja Hicham Lasri dokumentaal-, mängu- ja animafilmide juures, mis on jõudnud maailma mainekatele filmifestivalidele.
Saksamaa
Marjorie Bendeck on õppinud kommunikatsiooni, turundust ja organisatsioonipsühholoogiat ning omandanud filmiharidust Mehhikos ja EICTVs Kuubal. Hondurasest pärit, kuid 2003. aastast Saksamaal elav Marjorie on töötanud festivalidel, fondides ja koolitustel Euroopas, Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas. Ta on asjatundja mängufilmiprojektide hindamise, pitch’imise juhendamise ja projektiarenduse alal. Alates 2018. aastast on ta Connecting Cottbus East-West koostootmisturu juht.
Taani
Tine Klint asutas 2009. aastal rahvusvahelise filmimüügi- ja leviettevõtte LevelK ning on suurema osa oma tööelust pühendanud sõltumatule kinole, omades 20-aastast kogemust rahvusvahelise müügi, vahendamise ja filmide rahastamise valdkonnas.
Žürii esimees
Itaalia
Paolo Bertolin osaleb Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali (aastast 2008) ja Cannes'i Directors’ Fortnight (aastast 2019) programmimeeskonnas, on Locarno filmifestivali programmi Open Doors kunstiline konsultant (aastast 2016), stsenarist ja produtsent. Ta on töötanud rahvusvahelistel filmifestivalidel ja filmiorganisatsioonides. Filmikriitiku ja ajakirjanikuna on ta teinud kaastööd paljudele väljaannetele. Produtsendina on ta osalenud rea Aasia filmide tegemisel, sealhulgas “Big Father, Small Father and Other Stories” (Vietnam, 2015), “A Lullaby to the Sorrowful Mystery” (Filipiinid, 2016), mõlemad Berlinale võistlusprogrammis. Ta on Aasia ja Vaikse ookeani filmiauhindade akadeemia, Itaalia filmikriitikute liidu (SNCCI) ja NETPACi liige ning olnud arvukates žüriides rahvusvahelistel festivalidel ja filmitootmisüritustel.
Saksamaa
Alina Șerban on sõltumatu roma kunstnik. Pärast kraadi omandamist Bukarestis teatri- ja kinoakadeemias õppis Serban NYU Tischi kunstikoolis ja Londoni kuninglikus draamakunsti akadeemias. Ta on juhtiv roma feminist Rumeenia poliitilises teatris. Filmiga "Üksinda minu pulmas" sai temast esimene Rumeenia romast näitlejanna, kes osales Cannes'i filmifestivalil. Režissööridebüüdi tegi ta romade orjandusest rääkiva lühifilmiga „Andeksandmise kiri“, mis pälvis Transilvaania filmifestivalil äramärkimise. Alina osaleb roma naiste kogemustele keskenduvate Euroopa filmiprojektide stsenaariumikonsultandina. Rolli eest filmis “Mustlaskuninganna” pälvis Alina Serban parima naisnäitleja preemia Pimedate Ööde filmifestivalil (2019) ja järgmisel aastal Saksamaa näitlejate gildilt.
Ühendkuningriik
Matthew James Wilkinson juhib filmi- ja teletootmisettevõtet Stigma Films, mis on tänaseks teinud kaheksa filmi, sealhulgas Gerard Johnsoni musta komöödia-põneviku “Muskel”, mis tõi Cavan Clerkinile parima meesnäitleja auhinna PÖFFil 2019. Alates ülikooli lõpetamisest 2000. aastal on ta töötanud produtsendi, stsenaristi ja stsenaariumikonsultandina ning vabakutselise stsenaristi, toimetaja ja filmikriitikuna. Aastal 2011 jättis ta töö stsenaariumide arendusjuhina firmas Working Title Films, et jätkata täiskohaga produtsenditööd. Matthew on BAFTA liige.
Žürii esimees
Austria
Andreas Ungerboeck töötas pärast draama- ja ajakirjandusõpinguid Viini Ülikoolis (doktorikraad 1988) vabakutselise ajakirjanikuna saksakeelsetes maades ja Aasias. Ta on kureerinud mitmeid Aasia kino retrospektiive, näiteks Hong Kong in Motion (1995), Korean Cinema (1999), Cinema Asia (2003) ja China Now (2004). Aastatel 1994–2003 oli ta Viini rahvusvahelisel filmifestivalil kataloogitoimetaja ja programmikonsultant Aasia filmide alal. Andreas on kaastoimetanud raamatud Spike Lee’st (2006) ja Ang Lee’st (2009) ning kogumiku “Real America - A New Realism in Recent US Cinema” (2012). Alates 2005. aastast annab ta välja Austria filmiajakirja Ray.
Singapur
Kan Lume, kahekordne NETPACi auhinna võitja ja Singapuri üks viljakamaid uue põlvkonna filmitegijaid, tegi oma debüütfilmi “The Art Of Flirting” 150 USA dollariga, kasutas kahte näitlejat, võeti kahe päevaga üles ja võitis parima ASEANi mängufilmi Malaisia videoauhinnad 2005. Tema teine mängufilm “SOLOS” oli esimene Singapuri film, mis võistles AFI Los Angeleses ja noppis Torino filmifestivalil Premio Nuovi Sguardi auhinna. Pärast seda on tal valminud mitu mängu-, dokumentaal- ja lühifilmi ning ta on töötanud ka õpetajana.
Zakir Hossain Raju on esimene Bangladeshi teadlane, kes on omandanud doktorikraadi kinoteadustes (Melbourne 2004). Ta on õpetanud Austraalia La Trobe ja Monashi ülikoolides, Dhaka ülikoolis ja Malaisia Monashi ülikoolis. Raju töötas külalisteadurina Austraalia Rahvusülikoolis ja Malaya ülikoolis Kuala Lumpuris. Ta on olnud Korea Riikliku Kunstiülikooli (KARTS) kinouuringute osakonna teadur. Ta on raamatu "Bangladeshi kino ja rahvuslik identiteet: kaasaegset otsides?" autor ja avaldanud uurimistöid Aasia kino teooria ja ajaloo kohta. Raju tegutseb kahe filmiajakirja – BioScope: South Asian Screen Studies ning Studies of South Asian Film and Media – toimetuses. Ta on filmi- ja meediauuringute professor Bangladeshi Sõltumatus Ülikoolis.
Žürii esimees
Eesti
„Maaleh", „Teater.Muusika.Kino”
Šveits
„NZZ am Sonntag”
Brasiilia
„Cinema com Crítica”
Eesti
Eesti
